"Kui idandamine on minu elus olnud tublisti üle kümne aasta, siis tõusmete kasvatamine tuli sinna kõrvale oluliselt hiljem. Oma osa selles oli kindlasti ka tutvusel Pisirohe Maritiga.

Esimesed katsetused toimusid nagu kõigil – aknalaudadel. Mida rohkem aga tõusmete kasvatamisse armusin ja oskusi juurde tuli, seda selgemaks sai, et stabiilse saagi saamiseks olid mu kasvatustingimused ausalt öeldes üsna piiratud ja … riskantsed.

Aknalaudu oli vähe ja needki olid kitsad. Seda vähest, mis pakkuda oli, tuli jagada kassi, tomatite ja teiste ettekasvatatavate taimedega. Aeg-ajalt kukkus keegi ka alla. Kass see muidugi kunagi ei olnud. 

Hakkasin hauduma paremat plaani ja 2023. aasta veebruaris sai see lõpuks teoks!

Oma unistuse elluviimisele andis hoogu varasemalt Pinterestist nähtud pilt – ilus hele köök, kus tasapinna alla oli paigaldatud spetsiaalne (automaatne)kasvatuskapp. See tundus mulle tol ajal lausa eriline luksus: kasvatada aastaringselt ise väärt maitsetaimi ja pisirohelist ning napsata need vahetult enne sööki (eriti keset talve) maksimaalselt värskena, otse oma toidu peale.

Esimese kasvatuskoha loomiseks polnudki vaja suurt midagi teha – valida tõusmetele sobiv taimelamp ja küpsetusahju alt väike sügavkülm mujale paigutada. Riiuliplaadimaterjal leidus abikaasa töötoast. Nii tekkis kööki täpselt paras koht esimeseks tõusmeriiuliks.

Alguses sai paika üks riiulivahe ja üks lambikomplekt. Mõni kuu hiljem lisandus juurde ka teine. Midagi värvima või eriti ilusaks tegema ma ei hakanud – köögiremont oli niikuinii plaanis.

Ja siis sain päriselt aru, kui suur võib olla väikese pinna tootlikkus! Tõusmekarbid veedavad lambi all ainult umbes 4–5 päeva. See tähendab, et vähem kui nädalaga vahetub kogu riiuli all kasvav saak.  Aga üsna ruttu jäi seegi kõik kitsaks.

Kaks aastat hiljem jõudis kätte ka köögiremont. Ja siis läksin ma uue riiuli planeerimisel juba üsna… ahneks. Kuna ma ei suutnud otsustada ega valmis disainida, milline peaks tulema ahjutornkapp koos kasvatusriiuliga, arvestades köögi üldist kujundust, siis läksin kõige lihtsamat (ja alguses ka ajutisena mõeldud) teed: suur tõusmeriiul alla ja ahi lihtsalt peale.

Suurem kasvatuspind andis võimaluse kasvatada aeglasemalt kasvavaid kultuure rohkem ja olin selleks ajaks juba sukeldunud korralikult ka oraste maailma. Lisaks  tekkis mulle väärt ruum, kus saan murevabalt  töötubade jaoks tõusmeid ette kasvatada.

Uus riiul sündis jälle suuresti sellest, mis kodus juba olemas oli. Paar vineeriplaati tuli juurde osta ja taimelambid tuli välja vahetada – vanad ei sobinud enam mõõtudega. Ülemise riiuli valgustuse tellisin „rätsepatööna“: erineva värvitemperatuuriga LED-ribad on joodetud alumiiniumplaadile. Alumise riiuli plaanisin algselt teha pimeriiuliks – kohaks, kus hoian virnastatuna külvatud kasvatusaluseid/karpe, mis esimestel päevadel valgust veel ei vaja. Samas tahtsin, et vajadusel saaks seal ka tõusmeid kasvatada, seetõttu lasin paigaldada sinna tavalised eredad päevavalguslambid. 

Uut riiulit planeerides lasin selle otsa paigaldada ka väikesed ventilaatorid. Arvasin, et kui riiulipind on suur, ei pruugi õhk tõusmete vahel piisavalt liikuda. Praktika näitas aga, et meie vana rehielamu on siiski piisavalt õhuline. Ja kuna riiuli kõrval on laste kiik, mis päris tihti käigus, siis õhu liikumisega probleeme pole – lapsed on ise ühed väikesed ventilaatorid.

Põhiline aeg, mil tubases aias toimetan, on varahommikuti. See on kui väike meditatsioon – joondus iseenda, looduse ja algava päevaga. Kõige rohkem naudin aga seda vabadust, mida idandamine ja tõusmete kasvatamine meie pere toidulauale annab. Rikkalikkus ja sõltumatus toidupoe värskeletist. Välja paistab peen ja kallis gurmee, kuid tegelikult on see kõigile kättesaadav ja soodne viis omale tõesliset väärtusliku toidu kasvatamiseks.. Ja seda aastaringselt!" 

Egle

07.03.2026